Mul on siiralt hea meel, et Eesti Loovteraapia Ühing alustas eelmisel aastal oma ajakirja väljaandmist. Ajakiri koondab kogemusi ja mõtteid, mis sünnivad loovteraapiate igapäevases praktikas – päris töös päris inimestega. See loob võimaluse jagada nii seda, mis toetab ja inspireerib, kui ka seda, mis tekitab küsimusi ja vajab mõtestamist.
Minus on eriline tänutunne, et just selles ajakirjas on kajastatud minu ja minu kolleegi ühine kogemus EFTA-RELATES 2025 rahvusvaheliselt pereteraapia kongressilt – linnulennuline ülevaade töötubadest, olulisematest teemadest ja meie endi peegeldustest, mis sellest kohtumisest sündisid.
Mõned kohtumised ei jää meelde ainult teadmiste pärast – vaid eeskätt tunde tõttu, mida need loovad. EFTA‑RELATES 2025 rahvusvaheline pereteraapia kongress Lyonis oli minu jaoks just selline kogemus.
Kongress tõi kokku pereterapeudid, süsteemsed mõtlejad ja vaimse tervise spetsialistid eri maailma paikadest. Vestlused, vaated, lood, kandvad vaikusehetked ja äratundmised sündisid loengute, töötubade ning jagatud hetkede vahel.
Mind puudutas, kui palju räägiti suhetest kui elusatest süsteemidest – mitte probleemidest, mida tingimata tuleb parandada, vaid protsessidest, mida tasub mõista. Peredest, paaridest, kogukondadest aga ka meist endist terapeutidena. Sellest, kuidas hoolimine, piirid, lähedus ja vastutus põimuvad. Kuidas jääda inimeseks professionaalsuses ja professionaaliks inimlikkuses.
EFTA‑RELATES ei olnud minu jaoks koht, kus „intensiivselt õppida“, vaid koht, kus mõtiskleda, miks ma seda tööd teen. See kogemus elab minus edasi vaikse teadmisena, et ma ei ole selles töös üksi – on olemas rahvusvaheline kogukond, kes mõtleb sarnaselt, hoolib sügavalt ja loob ruumi kestvatele muutustele.
Kui soovid lugeda kongressi kohta kajastust ajakirjas, leiad selle siit.
Soovitan ajakirja lugeda tervikuna, et saada parem arusaam sellest, kuidas loovteraapia saab toetada nii lapsi, peresid kui ka täiskasvanuid.
Loovteraapia Ühingu tegemiste kohta saab lähemalt lugeda nende kodulehelt.
